Cellbese postimüügifirma saamislugu

Cellbese lugu on lugu tööst, tööst ja veel kord tööst. Kui lisada sinna hea ärivaist ja ehk ka tibake õnne, saame ettevõttest ja selle asutajatest kaunis täpse ettekujutuse.

Bengt ja Gunvor Hultgren

Bengt Hultgren käis läbi kõik karjääriredeli pulgad. Kolmekümnendatel sündinud põlvkonnale omaselt oli tema esimeseks kooliks seitsmeaastane rahvakool. Tubli õpilasena sai ta võimaluse õppida ka inglise keelt. Pärast kooli kandis ta laiali ajalehti, täpselt nagu paljud teisedki noorukid. Lehekandja ja jooksupoisi ametid olid kaks kõige tavalisemat viisi tööellu astumiseks.

Gunvor sündis Hyssnas. Ka tema alustas seitsmeaastases rahvakoolis. Mõne aja pärast kolis ta Boråsi, kus kohtas Bengti. Oli uusaasta, aastanumbriks 1947. Armastus lõi lõkkele esimesest silmapilgust, aga liigse nooruse tõttu, 14- ja 16-aastasena, pidid nad ootama, enne kui oma saatused nii-öelda ametlikult ühendada said. Seitse aastat hiljem, aastal 1954, peeti pulmad

1964

1965

 

Cellbes AB

1954. aastal, pärast brutohindasid reguleerivate sätete tühistamist, lõid paljud õnneotsijad üle kogu Rootsi, kuid eriti just Boråsis ja selle lähiümbruses, oma postimüügifirmad. Viiekümnendate aastate keskpaiga äriregister räägib mitmesajast sellisest optimistlikust pioneerist. Paljud neist on tänaseks ammu kadunud, kuid üks toona ilmavalgust näinud ettevõte on just praegune Cellbes Postorder AB.

Kui Bengt ja Gunvor abiellusid, said nad pulmakingiks tuhat krooni. Kindlasti nappis nende kahe noore kodus paljustki, kuid soovist luua midagi püsivat otsustati moodustada oma väike postimüügiettevõte, millega vabast ajast tegeleda.

Bengts lager (Bengti ladu), nii oli ettevõtte esimene nimi, alustas tegevust Övre Kvarngatani keldriruumides Boråsis. Müüdi ühtainsat kaubaartiklit: Jaapani voodilinariiet. See oli kitsas, tõmbus pesus kokku, kuid oli seevastu kulumatu. Seda osteti hästi ja alus ühele Rootsi juhtivale postimüügifirmale oligi pandud.

Gunvor räägib, et ta oli sünnitusmajas, kui Bengt tuli talle esimesi tellimusi näitama. Ta mäletab, kui põnev see kõik tema meelest oli.

 

1969

1970

1971

 

Kolimine suurematesse ruumidesse

Päeviti jätkas Bengt oma endises töökohas ja Gunvor oli nende vastsündinud tütrega kodus. Lisaks kandis ta kodus olles hoolt ettevõtte praktilise juhtimise eest, mis nõudis tellimuste mahu kasvades üha rohkem aega. Tellitud kaubad pakiti õhtuti ja öösiti ning tihti saadi magama vaid mõneks tunniks.

Sortiment ei koosnenud enam üksnes Jaapani voodilinariidest, vaid see täienes pidevalt. Reklaami tehti nii päeva- kui ka nädalalehtedes ja kulus aastaid, enne kui 1964. aastal söandati välja anda päris oma kataloog, toona täielikult mustvalgena. Tänane kataloog on tunduvalt suurem ja loomulikult värviline.

 

1972

1972

1975

 

Uue aastatuhande algul töötati iga päev läbi ligi 5000 tellimust. Need läksid adressaatidele nii Rootsis kui ka ülejäänud Põhjamaades, sealhulgas ka Fääri saartel ja Gröönimaal. Hiljem laienemine jätkus, siis juba ida suunas, ettevõtetega Eestis ja Lätis

1981

1985

1988

 

Elutöö müüki

Pool sajandit hiljem otsustas perekond Hultgren oma elutöö müüki panna. Nii Bengt kui ka Gunvor olid jõudnud pensioniikka ja viimastel aastatel hoo maha võtnud, piirdudes nädalas tavapärase neljakümne töötunniga. Haléns Postorder AB ostis Cellbese 2004. aasta kevadel.

Kahjuks ei olnud Bengtile antud aega pärast Cellbest elu nautida. Ta suri samal aastal pärast ettevõtte müümist.

 

1991

1992

2009

Allikas: „Paket för miljoner“ („Pakke miljonite eest“) Sven H. G. Lagerström